Abiks arhiveerimisel
Sel suvel toimus Tartus järjekordne Baltic Heritage Network (lühendatult BaltHerNet) konverents teemal ´´New Beginnings of Baltic Diaspora´´ . Teatavasti on BaltherNet kolme Baltimaad hõlmav MTÜ, mis asutati 2008 aastal. BaltHerNet´i tegevus orienteerub eri riikide muuseumide, arhiivide, raamatukogude ning teiste mäluasutuste koostöö tõhustamisele Balti diasporaa kultuuriloo kogumisel ning säilitamisel. Ingliskeelne teema on tingitud sellest, et liikmesorganisatsioonid asuvad Eestist Austraaliani, nii on rahvusvahelise koostöö keeleks inglise keel.
Erinevate mäluasutuste esindajad tegid huvitavaid ülevaateid eri maade rahvusgruppide dilemmadest. Eesti Arhiiv USAs esindaja Ave Maria Blithe tegi ettekande teemal Teise Maailmasõja eesti pagulased Lakewood, New Jersey
ümbruses. See on linn, kus arhiiv asub ning mitmetuhandeline diaspora on hoidnud eestlust üleval USA Idarannikul aastakümneid. Kuigi assimileerumine ameerika ühiskonda on olnud paratamatu, leidub siiani entusiaste, kelle energia toel Arhiiv edukalt edasi tegutseb, samuti Lakewoodi Eesti Maja eesti kooli ning klubidega.
Maie Barrow tutvustas hetkeolukorda Austraalia Eesti Arhiivis, mis asub Sydney's. Nendest ja paljudest teistest ettekannetest jäi kõlama ühine mure - väliseestlaste kogukonnad, mis selliseid arhiive ja Eesti Majasid peale Teist Maailmasõda eri riikides rajasid, on vananenud nüüd nö. kriitilise piirini. Keskmine iga EAÜ vabatahtlike hulgas on 80. Meie ridades on isegi mitmeid üle 90-ne aastaseid, kes siiani kohustetundlikult nõu ja jõuga iga nädal abiks on.
Noortel uustulnukail, kes erinevatel põhjustel väljaspoole Eestit elama on asunud, ei ole aega täiskohaga töö ja õpingute kõrvalt panustada heategevusesse. Ning olgem ausad - tihti puudub neil ka huvi ´´eesti asja´´ ajada, vajadus end väliseesti organisatsioonidega siduda tekib tihtilugu alles mõne aasta pärast, kui koduigatsus tasapisi põue hakkab pugema.
Kuna väikesed mäluasutused tegutsevad minimaalse eelarvega heade inimeste annetustest ning vabatahtliku tööjõuga, saab väliseesti kogukond aidata neid juba kogude üleandmisel. Alljärgnevalt paar soovitust vanavanemate pööningute kraamijatele:
Enne kastide viimist kohalikku arhiivi, palun võtke nendega ühendust ning kirjeldage lühidalt, milliste esemete või dokumentidega on tegu. Enamus arhiive on juba ammu täielikult varustatud kõigi Orto seeria raamatutega, Kalevipoja köidete, entsüklopeediatega ja teiste populaarsete igas eesti kodus leiduvate raamatutega. Väärtuslikuks teeks köite detail, kui see oleks mõne tiitli esmatrükk või oleks see signeeritud autori enda poolt.
ESTOde memorabiilia puhul on kogudes tihtilugu mitmeid broshüüre sealse hotelli või linna kohta - eesti kultuuriloo kontekstis ei ole need olulised ning tuleks välja sorteerida.
Kirjavahetuste puhul on ümbrikud sama olulised kui kiri ise ning tuleks kindlasti säilitada. Ümbrikul võib leiduda väärtuslikke marke või olulisi templeid, mis aitavad datoteerida ürikut, samuti lisab see detaile provenance´ile.
Arhiivid ei kogu ainult paberkraami, ka unikaalsed esemed on hinnatud. Rahvariided, ürituste vimplid, aumärgid, käsitöö, helilindid, filmid jne kõik väärivad alalhoidmist.
Kõikide kogude esmasel sorteerimisel ning komplekteerimisel on ülimalt oluline ka nende turvalisus mäluasutuse jaoks. See tähendab - palun veenduda, et villaste esemete sees ei oleks koisid, paberdokumendid ei oleks kaetud hallitusega jne sest selliste kastide viimine arhiiviladudesse ohustaks infestatsiooniga ka kõiki teisi seal juba olemasolevaid hoidiseid.
Kohalikud arhivaarid ning muuseumispetsialistid aitavad teid meelsasti täiendavate küsimuste puhul. Jõudu sorteerimisel!